kolmapäev, 28. aprill 2010

Tähtis päev.




24.aprill oli Tihusel suur päev. Nimelt avas Martin Kivisoo oma uue restorani. Kohal oli palju inimesi. Töös oli ka palju hobuseid. Osa tegid algajate hobustega platsiringe ja 8 hobust sõidutas inimesi meie uute vankrtitega. Nimelt oli töös neli vankrit. Igal vankril oli ees kaks hobust. Vankrid söitsid veerand ühest umbes kuue-poole seitsmeni ja koguaeg oli inimesi, kes tahtsid vankritega söita. Algult olid kutsariteks vanemad ja hiljem said ka osa meist sõita. Probleeme vankritega söidu ajal ei tekkinud ja hobused tegid ka väga head koostööd. Päev oli korda läinud. 

Heii. :)








23. aprill käisime siis jälle Tihusel vankritega söitmas. Otsustasime minna kahe paarisrakendiga. Ühte vankrit vedasid Erinova ja Rangi. Nemad olid alles teist korda koos ees. Algul ei tahtnud nad võrdselt vankrit vedada, aga kui olime juba 15 minutit sõitnud tegid nad nii head koostööd nagu oleks algusest peale koos vankri ees käinud. Teist vankrit vedasid Era ja Revüü. Nemad olid juba kuuendat korda koos vankri ees. Algul söitsid vankritega Lilli ja Anne-mai ning pärast saime meiegi proovida. Algul tundus mulle, et see on ikka päris keeruline asi, aga peale esimest traavi muutus juba kõik lihtsamaks. Tuleb lihtsalt koguaeg jälgida, et hobused astuksid ühes rütmis ja et mõlemad veaksid vankrit, mitte nii et üks veab ja teine jalutab niisama kõrval. Kurvis pöörates peab samuti välimist hobust edasi ajama, et sisemine hobune üksi vedama ei jääks.
Peagi saate lugeda ka sellest, kuidas Rooda Jaani ja Kirstu Aili tüdrukutel rakenditega tegelemine edeneb.

esmaspäev, 19. aprill 2010

Sorirakmed kohal ! :D

Laupäeval, 17. aprillil, jõudsid Tihusele sorirakmed. Need tulid koos Elerin Raadikuga, kellega veetsime terve päeva. Nimelt õpetas ta meile, kuidas sorirakmeid kokku panna ja kuidas hobust nendega ette rakendada. Huvilisi oli kokku tulnud mitmeid. Alustasime kõigepealt sorirakmete kokkupanekuga. Palju oli erinevates mõõtmetes rihmu ja alguses tundus kõik väga keeruline. Kui esimene komplekt oli kokku pandud, pani Elerin selle meie esimesele vankrihobusele, Ehele, peale. Tundus päris keeruline, sest erinevaid osi on palju. Kui see tehtud sai, saime juba isegi käed külge lüüa. Võtsime paaridesse ja paari peale proovisime ühe komplekti kokku panna. Nüüd oli juba kõik lihtsam. Elerin aitas meid ning asi läks väga ladusalt. Ise saime ka teisele vankrihobusele, Revüüle, rakmed peale panna. Alguses panime mõned rihmad valesti, aga mida rohkem harjutasime, seda paremini juba hakkama saime. Lõpuks ei olnudki enam midagi nii väga üle jõu käivat. Lõpuks panime hobused rakendi ette ja Lilli proovis kutsarina kätt. Ta arvas, et ega see ei olegi nii lihtne, kui alguses tundus. Küsisime ka väga palju erinevaid küsimusi ja saime teada, et mustad ohjad on matuse ohjad, valged ohjad on pulma ohjad ja pruunid ohjad on võistluste ohjad. Rääkisime ka võistlustest ja võistlusriietest. Päev möödus ruttu ja kõigil oli tore. Loodame, et vankrid jõuavad varsti ka Jaan Rooda ja Aili Kirstu juurde, siis saame ka neile õpetama minna, kuidas sorirakmeid kasutada. :)

Pildile klikates, näed seda suuremana. :)

neljapäev, 15. aprill 2010

Huvitavat lugemist nendele, kes siis täpselt ei tea, mida rakendisport endast kujutab.











Kõige rohkem sarnaneb rakendisport ratsutamise kolmevõistlusega. Rakendivõistlus koosneb kolmest osast- koolisõit, maraton ja täpsussõit. Kutsar istub kaarikul, mille ette on rakendatud üks, kaks või neli hobust/poni. Võistluse lõpptulemuse otsustab karistuspunktide hulk, mis on kogutud kolme osa peale kokku. Rakendisport nõuab palju nii kutsarilt kui ka hobuselt, aga seda võivad harrastada kes tahes east, soost , vanusest ja suurusest sõltumata. Rakendispordis on kohustuslik kanda peakatet- kiivrit või kübarat (kooli-sõidus). Rakendisport sobib kõigile hobusetõugudele, nii ratsahobustele kui ka traavlitele. Kutsaril on abiliseks ´groom´- inimene kes abistab kutsarit kõigis vajalikes tegevustes ja maratoni ajal „ripub” vanri taga ja hoiab seda tasakaalus pööretel ja kurvidel. 1970 aastast alates kuulub rakendisport FEI distsipliidide hulka.

Koolisõit

Rakendivõistlustel on koolisõit esimene ala ja võrreldav ratsutamise koolisõiduga. See koosneb kohustuslikest järjestatud kujunditest, mida sõidetakse 100x40 meetrisel ristkülikul. Harjutused koosnevad kiiruse ja allüüride üleminekutest, erineva suurusega ringidest, peatustest ja taandamisest. Kohtunikud hindavad allüüride vabadust, takti ja reeglipärasust, samuti rakendi ja kutsari ühtsust, tasakaalustatust, hobuste õiget asendit ja painet. Hindamine on sarnane koolisõidu hindamisega, hobune peab olema tähelepanelik ja kuulekas kutsari märguannete peale. Alati hinnatakse rakendit kui tervikut, mitte hobuseid ja kutsarit eraldi.


Maraton ehk maastikusõit.

Maraton on teine võistlusala ja võrreldav ratsutamises kolmevõistluse krossiga. Maastikusõidu rada on kuni 18 km pikk, mis koosneb looduslikest takistustest-järsud pöörded, veetakistused ja künkad ning ehitatud takistustest nagu näiteks laburündid. Rada jagatakse viieks eri osaks, kusjuures iga osa peab läbima määratud allüüris. Osad peab läbima etteantud kiirusel- ei liiga kiiresti ega liiga aeglaselt. Vankritega loomulikult takistusi ei hüpata vaid neid läbitakse. Enne maratoni läbivad kõik rakendid veterinaarkontrolli-mõõdetakse hobuste pulssi, hingamist ja üldist heaolu. Maratoni eesmärk on testida hobuse vastupidavust ning kutsari ja hobuse koostööd.

Täpsussõit

Viimane rakendispordi ala on täpsussõit, sellega testitakse hobuse vormisolekut ja paindlikkust peale maratoni. Selleks, et edukalt läbida koonuste rada, peab juht täpselt manööverdama kitsalt seatud koonuste vahel. Täpsusrajal on läbimiseks nummerdatud takistused/koonused,mille peal on pallid- need on mahaaetavad ja asetatud laiusega 30 cm+ vankri laius. Vankri mõlemale poole jääb varu 15 cm, pallide maha kukkumise eest saab karistuspunkte. Iga vankri laius mõõdetakse enne starti üle ja koonused asetatakse kõikidele võistlejatele individuaalselt. Täpsussõit otsustab tavaliselt võistluse paremusjärjestuse. Võisteldakse liiva-, või muruväljakul. Täpsussõidus tulevad ilmsiks kõik rakendispordi parimad küljed-vana aja hiilgus, võistluste põnevus ja kutsari sõiduoskused.

Hobuse valik

Hea rakendihobune on tark, hästi koolitatud, heas vormis ja koostööaldis.Tõul ei ole tähtsust, aga hea väljanägemine on kasuks. Rakendispordis vajatakse hobust või poni ja kui küsimus on paarisrakendis siis kahte sarnast hobust või poni. Lisaks veel vankrid, rakmed, kutsar ja abimees.

Rakmed

Tänapäeval kasutatakse rakendispordis eranditult sorirakmeid. Need annavad hobusele piisavalt liikumisruumi ja võimaluse järskudeks pööreteks. Neid valmistatakse nii nahast, kui ka sünteetilisest materjalist.

Lugege ise juurde: www.rakendihobune.ee

pühapäev, 11. aprill 2010

Pilte vankritest.












Käisin siis laupäeval Tihusel ja pildistasin vankreid. :)

kolmapäev, 7. aprill 2010

Midagi huvitavat.

http://www.rakendisport.ee/

Leidsin lingi, mis võiks kõigile huvi pakkuda. :)

Hei.


Hiljuti tulid siis Tihusele uued vankrid. Neid on kokku kuus. Käisime neid uudistamas ja need olid väga vahvad. Seal oli roheline, must, pruun ja vist kolm punast vankrit. Mõne aja pärast peaksid ka Rooda Jaani ja Kirstu Aili juurde Tihuselt vankrid viidama. Ootame juba huviga, millal sorirakmed saabuksid, et saaksime uusi vankreid katsetama hakata. :)
Lisasin ka pildi, kust saate näha, millised need vankrid välja näevad.