neljapäev, 15. aprill 2010

Huvitavat lugemist nendele, kes siis täpselt ei tea, mida rakendisport endast kujutab.











Kõige rohkem sarnaneb rakendisport ratsutamise kolmevõistlusega. Rakendivõistlus koosneb kolmest osast- koolisõit, maraton ja täpsussõit. Kutsar istub kaarikul, mille ette on rakendatud üks, kaks või neli hobust/poni. Võistluse lõpptulemuse otsustab karistuspunktide hulk, mis on kogutud kolme osa peale kokku. Rakendisport nõuab palju nii kutsarilt kui ka hobuselt, aga seda võivad harrastada kes tahes east, soost , vanusest ja suurusest sõltumata. Rakendispordis on kohustuslik kanda peakatet- kiivrit või kübarat (kooli-sõidus). Rakendisport sobib kõigile hobusetõugudele, nii ratsahobustele kui ka traavlitele. Kutsaril on abiliseks ´groom´- inimene kes abistab kutsarit kõigis vajalikes tegevustes ja maratoni ajal „ripub” vanri taga ja hoiab seda tasakaalus pööretel ja kurvidel. 1970 aastast alates kuulub rakendisport FEI distsipliidide hulka.

Koolisõit

Rakendivõistlustel on koolisõit esimene ala ja võrreldav ratsutamise koolisõiduga. See koosneb kohustuslikest järjestatud kujunditest, mida sõidetakse 100x40 meetrisel ristkülikul. Harjutused koosnevad kiiruse ja allüüride üleminekutest, erineva suurusega ringidest, peatustest ja taandamisest. Kohtunikud hindavad allüüride vabadust, takti ja reeglipärasust, samuti rakendi ja kutsari ühtsust, tasakaalustatust, hobuste õiget asendit ja painet. Hindamine on sarnane koolisõidu hindamisega, hobune peab olema tähelepanelik ja kuulekas kutsari märguannete peale. Alati hinnatakse rakendit kui tervikut, mitte hobuseid ja kutsarit eraldi.


Maraton ehk maastikusõit.

Maraton on teine võistlusala ja võrreldav ratsutamises kolmevõistluse krossiga. Maastikusõidu rada on kuni 18 km pikk, mis koosneb looduslikest takistustest-järsud pöörded, veetakistused ja künkad ning ehitatud takistustest nagu näiteks laburündid. Rada jagatakse viieks eri osaks, kusjuures iga osa peab läbima määratud allüüris. Osad peab läbima etteantud kiirusel- ei liiga kiiresti ega liiga aeglaselt. Vankritega loomulikult takistusi ei hüpata vaid neid läbitakse. Enne maratoni läbivad kõik rakendid veterinaarkontrolli-mõõdetakse hobuste pulssi, hingamist ja üldist heaolu. Maratoni eesmärk on testida hobuse vastupidavust ning kutsari ja hobuse koostööd.

Täpsussõit

Viimane rakendispordi ala on täpsussõit, sellega testitakse hobuse vormisolekut ja paindlikkust peale maratoni. Selleks, et edukalt läbida koonuste rada, peab juht täpselt manööverdama kitsalt seatud koonuste vahel. Täpsusrajal on läbimiseks nummerdatud takistused/koonused,mille peal on pallid- need on mahaaetavad ja asetatud laiusega 30 cm+ vankri laius. Vankri mõlemale poole jääb varu 15 cm, pallide maha kukkumise eest saab karistuspunkte. Iga vankri laius mõõdetakse enne starti üle ja koonused asetatakse kõikidele võistlejatele individuaalselt. Täpsussõit otsustab tavaliselt võistluse paremusjärjestuse. Võisteldakse liiva-, või muruväljakul. Täpsussõidus tulevad ilmsiks kõik rakendispordi parimad küljed-vana aja hiilgus, võistluste põnevus ja kutsari sõiduoskused.

Hobuse valik

Hea rakendihobune on tark, hästi koolitatud, heas vormis ja koostööaldis.Tõul ei ole tähtsust, aga hea väljanägemine on kasuks. Rakendispordis vajatakse hobust või poni ja kui küsimus on paarisrakendis siis kahte sarnast hobust või poni. Lisaks veel vankrid, rakmed, kutsar ja abimees.

Rakmed

Tänapäeval kasutatakse rakendispordis eranditult sorirakmeid. Need annavad hobusele piisavalt liikumisruumi ja võimaluse järskudeks pööreteks. Neid valmistatakse nii nahast, kui ka sünteetilisest materjalist.

Lugege ise juurde: www.rakendihobune.ee

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar